Arvutiõpetuse valikkursus 2008/2009

Tagasiside arvutiõpetuse valikkursusele

2009-05-26T12:45:00.001+03:00

Täida järgmine küsimustik.

Kooliaasta lõpp on käega katsuda...

2009-05-20T08:07:00.001+03:00

... ja aeg on hakata kokkuvõtteid tegema.
Leiad siit eksamiessee teemad ja juhised essee kirjutamisele üldiselt ning selle vormistamisele.
Vali allpooltoodud teemadest välja üks teema. Essee maht peaks jääma 1,5 - 2,5 trükikirjas lehe piiridesse, see peab olema vormistatud vastavalt vormistusjuhendile ning esitatud elektrooniliselt hiljemalt 5. juunil 2009 aadressile kylli.nommiste[ät]johvig.edu.ee. Ja nüüd teemad:
1. Minu reaalne vs minu virtuaalne maailm
2. Kuhu liigub Internet?
3. Eetika ja Internet
4. Tehnoloogia vallutab üha uusi elualasid
5. Kas Internetivabadusel on tulevikku?

Dokumentide krüpteerimine

2009-05-13T11:17:00.007+03:00

Saladused on läbi aegade inimestele eriliselt köitvatena tundunud. Eriti nendele, kes nendes sisalduvast infost midagi teada ei võiks. Saladused, salakeel ja salakirjad on natuke spioonimaigulise kõlaga sõnadki. Eks vast ole igaüks teistki lapsepõlves salakirju kirjutanud või püüdnud õppida mingit "salakeelt", näiteks ühte levinumat neist nn PI-keelt (Mäletate ehk kunagist lastelavastust "Kuidas kuningas kuu peale kippus" ja sealt pärit fraasi: "Hopimme hopimmikul eipinestan kuupi peapil!". Või A. Lindgreni "Meisterdetektiiv Kalle Blomkvistist" pildikest sellest, kuidas Eva-Lotta poistele mõrvarist märku andis lauldes sõna "Momõrorvovaror!"). Tänapäeva avatud WiFi-võrkude ja internetinduse ajastul liigutatakse väga palju infot mööda mitte eriti turvalisi kanaleid. Tavaliselt sellest polegi nagu midagi hullu, aga mõnikord ei tahaks mitte, et minu poolt üle Interneti edastatavad andmed võõraste pilkude alla satuvad. Andmete turvalisele edastamisele aitab kaasa nende eelnev krüpteerimine (krüpteerimine on andmete teisendamine loetamatule kujule).

Andmete krüpteerimiseks on mitmeid vabavaralisi programme, mida endale arvutisse paigaldada, aga on olemas ka veebipõhiseid abivahendeid, millega siinkohal pisut teemegi tutvust.

Esimene vaadeldavatest teenustest kannab nime CyberMachine. See teenus on küll põhiliselt niisama lõbu pärast kasutamiseks, sest mingit salajast võtit või parooli andmete krüpteerimiseks/dekrüpteerimiseks ei küsita ja põhimõtteliselt saab igaüks su andmed dekrüpteerida.

Ülesanne

Kuna Blogger ei võimaldanud krüptitud teksti ilma moonutusteta postitusse lisada, siis ava fail. Selles oleva teksti esimene lõik on krüpteeritud kasutades CyberMachine teenust. Et asja Sinu jaoks mitte liiga lihtsaks teha, siis pead ise leidma, missugust krüptimisalgoritmi ma seal kasutanud olen (proovi lihtsalt erinevate algoritmide abil dekrüptida). Dešifreeritud tekstis sisaldub järgmise veebiteenuse nimi, aadress ja samuti juhend, mida edasi teha. NB! Kopeerimisel pea silmas, et tekstirida on väga pikk ja Sa pead kindlasti kogu teksti kopeerima, muidu dešifreerimine ei õnnestu.

Failide hoidmine veebis

2009-04-21T19:53:00.001+03:00

Lisaks muudele Web 2.0 arvututele väljunditele, on tihedalt nagu seeni pärast vihma tekkinud ka veebisaite, kus kasutajad saavad oma faile talletada. Üsnav äärt võimalus failide endale e-mailiga saatmise asemel? Võtamegi ühe väikese valiku nendest saitidest ja püüame välja selgitada enda vajadustele sobivaima. Selleks hinda oma blogis iga allpooltoodud veebisaidi puhul järgmisi omadusi:

1. Registreerumise lihtsus
2. Kasutamislihtsus ja -mugavus
3. Palju tasuta ruumi pakutakse?
4. Kui suur võib olla üleslaetav fail maksimaalselt?
5. Mitu faili saab korraga üles laadida?
6. Kas faile on võimalik sõpradega jagada?
7. Koht Sinu isiklikus TOP 6-s.

Nüüd siis saitide juurde:

Kellel veel aega ja tahtmist, võib faililao otsinguid jätkata. Äkki on mõni pärl kusagil peidus.
http://www.makeuseof.com/tag/top-free-file-hosts/?%3F

Kasutatud Ingrid Maadvere kirjutist Failide hoidmine veebis (http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/)

Arvutiõpetuse eksam

2009-04-15T15:01:00.001+03:00

Arvutiõpetuse eksam toimub 8. juunil 2009. Materjalid harjutamiseks on väljas aadressil www.kjug.edu.ee/moodle. Registreerige ennast kursusele Informaatika (eesti), salasõna kursusele registreerumiseks saate arvutiõpetaja käest.
Küsimuste tekkimisel saate abi õp. Šumailovalt Olga.Sumailova[ät]ivk.edu.ee

Edu harjutamisel!

Mina tegin ka koomiksi...

2009-04-01T15:20:00.003+03:00

Vahelduseks midagi lõbusamat

2009-03-29T17:13:00.002+03:00

Peaaegu igale inimesele meeldib vahetevahel ajalehesabast mõnda koomiksit lugeda. Samas, paljud meist ise koomikseid teinud on? Tõenäoliselt selliseid inimesi ikka on, aga tõenäoliselt mitte väga palju. Viimasel ajal pakutakse veebis aga päris paljusid lehekülgi, kus saab üsna lihtsa vaevaga igaüks just talle sobiva koomiksi valmis nikerdada või kogunisti anda nö panuse juba tuntud tegelastega koomiksite laia maailma.
Koomiksitegemise keskkondi on õige mitmeid. Toon siin ära mõningase valiku nendest, aga keskendume siiski ühele keskkonnale, mis on osutunud ka minu isiklikuks lemmikuks. Niisiis - koomiksite tegemise võimalust pakuvad:

COMIC MAKER
Comiqs
Pixton
PikiStrips
Comic Creator- Eestikeelne juhend (koostanud: Tuuli Koitjärv)
Garfield`s Comic Creator
DIGGER AND THE GANG
www.makebeliefscomix.com
www.toondoo.com - Eestikeelne juhend 1 (koostanud: Tuuli Koitjärv), eestikeelne juhend 2 (koostanud: Ingrid Maadvere)

Meie pöörame oma tähelepanu neist viimasele.
1. Mine lehele www.toondoo.com ja registreeri ennast selle keskkonna kasutajaks.
2. Tutvu keskkonna võimalustega vajadusel kasutades olemasolevaid eestikeelseid juhendeid (vt loetelu eespool).
3. Loo üks koomiks vabalt valitud teemal ja lisa see oma blogisse.
4. Koduseks ülesandeks jääb välja mõelda ühe (või ka mitme) kooliteemalise koomiksi süžee, soovitavalt humoorikas.

P2P failivahetus ja autorikaitsjate sõjakäik selle vastu

2009-03-24T19:53:00.001+02:00

P2P tähendab, et jagamisel ei osale mingi keskserver, vaid kõik kasutajad tõmbavad kõigilt ja jagavad kõigile.P2P tehnoloogial põhinevad meediafailide otsimiseks ja vahendamiseks loodud programmide abil on populaarseks saanud tasuta tarkvara jagamine teistega kuna seda iseloomustab kasutajate anonüümsus.

Kiire, mugav ja järjest populaarsem failivahetusvõimalus on BitTorrenti. Selle protokolli kasutamiseks on olemas hulk kliente, mis erinevad väljanägemise ning võimaluste poolest, aga tööpõhimõte on sama. BitTorrenti süda on pisike fail, näiteks kujul Mari_pulmavideo.torrent. Selles failis on ära näidatud, kes on valmis faili jagama, ning kontrollarv, mis näitab, kas tegu ikka õige failiga.

Kui fail BitTorrenti kliendis käivitada, hakatakse seda kõigilt pooltelt tõmbama ning ühtlasi olemasolevaid osi teistele huvilistele jagama. Trikk on selles, et mida rohkem sa jagad, seda kiiremini ise saad. Selle artikli kirjutamise ajal tõmbasin enamiku populaarse linuxi-distributsiooni Knoppix 700MB plaaditõmmisest (vt pilti).

BitTorrent jagab vaid neid faile, mida parasjagu ise tõmbad, ja vaid niikaua, kui klient avatud on. Kirjutamata P2P etikett ütleb, et viisakas on (vähemalt) sama palju anda kui ise saad.

Autorikaitsjad on eriti viimasel ajal suhteliselt tagajalgele tõusnud igasuguste failijagamiste kontrollimise-keelamise nimel. Kõigepealt kõmuline Pirate Bay kohtuprotsess, aga ka prantslaste plaan jätta korduvalt muusika, filmide ja mängude illegaalse allalaadimisega vahele võetud internetikasutajad ühendusest aastaks ilma ning muidugi Eestis 22. märtsist 2009 kehtima hakanud kogu internetiliikluse info jälgimise ja info säilitamise kohustus teenusepakkujatele.

ÜLESANNE:
1. Uuri Pirate Bay kohtuprotsessi kajastavaid materjale.
2. Kujunda oma arvamus selle temaatika suhtes üldisemalt.
3. Arutle oma blogis teemal "P2P failivahetus, autorikaitsjad ja Interneti tulevik".

Kasutatud Postimehe artiklit Jagame! Aga ainult seaduslikult

Kuidas Googlest kõik välja pigistada?

2009-03-11T08:41:00.001+02:00

Google. Meie igapäevane abimees Internetiavarustes. Lisaks põhiteenusele - otsimootorile pakub Google meile tervet rida meie jaoks olulisi, mugavaid ja mis peamine, tasuta teenuseid. Aga vaataks korraks teravama pilguga enesestmõistetava ja harjumuspärase Google otsimootori poole. Kas me oskame ikka selle võimalusi täielikult ära kasutada? Või kas üldse peaks?

ÜLESANNE
1. Ava veebileht "Interneti otsingud".
2. Uuri, kuidas võimaldab Google otsingut täpsustada näiteks otsides ainult kindlast tüübist faile või kindlalt URL-ilt vms.
3. Kirjuta oma blogisse, mida uut teada said või mida vana uuesti avastasid.
4. Kirjuta blogisse otsifraas, mille abil Google otsiks faile, mis sisaldavad sõna ruutvõrrand ja on failitüübist .doc
5. Kirjuta blogisse Google pakutud viidete arv, mille aadressis sisaldub sõna johvi
6. Leia kõik veebilehed, millel on viide (link) Jõhvi Gümnaasiumi kodulehele johvig.edu.ee. Kirjuta blogisse saadud viidete arv.
7. Uuri Google otsimootori lisavidinaid. Kirjuta blogisse, missugune nedest vidinatest on Sinu arvates kõige kasulikum ja missugune kõige mõttetum ning miks.

Google maailmavallutusplaan

2009-03-03T12:18:00.001+02:00

Turvalisuse teemale Internetiga seoses võib läheneda ka hoopis omapärase, ehk isegi pisut paranoilise külje pealt.
Vaata järgmist videot:

Vasta oma blogis järgmistele küsimustele:

Mitme Google teenuse kasutaja Sina oled? Nimeta need teenused. (täieliku Google teenuste nimekirja leiad siit)
Leia igale enda poolt kasutatavale teenusele Internetist mõne teise teenusepakkuja alternatiivne teenus. Kirjelda, mida leidsid.
Kui tihti Sa mõnda Google teenustest kasutad?
Missugune on Sinu arvamus Google maailmavallutusplaanist? Kas selles võib peituda oht inimeste privaatsusele või mitte? Põhjenda oma seisukohti.

Mida minu kohta võib Interneti kaudu teada saada?

2009-02-24T17:00:00.001+02:00

10. veebruaril tähistati ülemaailmset Turvalise Interneti Päeva, seda päeva tähistati ka Eestis, põhiliselt tähelepanu juhtimisega Internetis peituvatele võimalikele ohtudele.

Ava internetileht dubestemmer.no. Keri lehte natuke allapoole ja paremalt servast alajaotuse FILMS alt leiad 9 lühifilmi. Filmid on küll norrakeelsed, kuid kõik need on varustatud inglisekeelsete subtiitritega.
Vaata kõik filmid läbi.
Googelda oma täisnime. Googelda oma vanemate nimesid. Kirjelda oma blogisse guugeldamise tulemust (palju viiteid, palju neist Sinuga seotud, palju nimekaimude vms-ga). Missugune oli kõige üllatavam info, mille Sa enda või oma vanemate kohta Google'st leidsid?
Leia YouTube'ist üks koolikiusamisvideo. Lisa blogisse link sellele videole.
Pane ennast mõttes selle kiusatava asemele ja kirjelda blogis, mida Sa kiusatavana tunneksid seda videot vaadates, teades, et samal ajal võib seda näha ükskõik kes ükskõik millises maailma punktis, kaasa arvatud Su vanemad ja sugulased.
Mõtle selle peale, kas oled kunagi Internetti pannud mõne foto või video, mida Sa ei tahaks, et Sinu lapsed ükskord näeksid. Kirjuta blogisse, kas oled kunagi selle peale enne mõelnud, et kord Internetti pandud materjal väljub tegelikult Sinu kontrolli alt? Kas sellele mõtlemine paneks Sind mõnikord teisiti toimima, kui seda siiani oled teinud?

Online fototöötlus

2009-01-27T12:40:00.002+02:00

Üheks web 2.0 põhiliseks plussiks on mitmesuguste tarkvararakenduste veebipõhiseks kolimine. Viimasel ajal on väga palju ilmunud lehekülgi, kus pakutakse kasutajale võimalust oma digifotosid "mudida", ehk siis online fototöötluse võimalusi. Täna tutvumegi mõnedega neist lehekülgedest.

Ülesanne

Ava Minu arvuti --> Programs on 'Jg' --> Fotod, kopeeri seal olevad fotod oma töölauale.
Testi allpooltoodud online fototöötlusvahendite hulgast vabalt valitud 5 vahendit. Kasutades efekte ja lisavõimalusi "kujunda" igas testitavas keskkonnas mõni piltidest ringi. Vasta oma blogisse iga vahendi kohta järgmistele küsimustele ning "ümberkujundatud pilt" lisa vastuste juurde:

Kas keskkond nõuab kasutamiseks registreerumist?
Missuguseid on selle keskkonna baasvõimalused fototöötluseks?
Missuguseid lisavõimalusi see keskkond pakub?
Hinda antud keskkonda 10-pallisüsteemis.
Täiendavad kommentaarid (kui neid on).

Picnik
Splashup
Pixlr
Snipshot
Picture2Life
FotoFlexer
Pixenate
Adobe Photoshop Express

Avatud sisulitsentsid

2009-01-21T10:14:00.001+02:00

Sotsiaalsete repositooriumitega, ehk siis kõikvõimaliku info jagamisega tekib kohe rida küsimusi - kas ma tohin teiste inimeste pilte, videosid ja muud kasutada või mitte või mis sellega kaasneb. Vastuseid tekkivatele küsimustele pakuvad nn avatud sisulitsentsid.

ÜLESANNE
1. Loe läbi Hans Põldoja poolt koostatud avatud sisulitsentse tutvustav tekst
2. Tutvu lähemalt Creative Commons erinevate avatud sisulitsentsidega
3. Koosta oma blogisse lühiülevaade erinevatest CC avatud sisulitsentside võimalustest
4. Tutvuge ka tarkvaralitsentsidega. Mis vahe on vabade tarkvaralitsentside ja avatud sisulitsentside vahel?

YouTube

2009-01-14T15:00:00.001+02:00

Lisa oma möödunud korral loodud mosaiik oma blogisse
Leia YouTube’ist Jõhvit või Jõhvi Gümnaasiumi puudutav video ja lisa neist Sinu arvates kõige… (parem, huvitavam, halvem, igavam, mõttetum, naljakam vms) see oma blogisse (embed). Põhjenda oma valikut blogipostituses.
Kirjuta oma blogipostitusse, missuguseid videosid Sa tavaliselt YouTube’ist vaatad/otsid (mis teemal ja miks)
Vali üks video vabal valikul ning lisa seegi koos põhjendusega, miks just see oma blogisse (embed)

Sotsiaalsed repositooriumid*

2009-01-08T10:11:00.001+02:00

* Repositoorium - hoidla

Uus web 2.0 ajajärk on sünnitanud erinevate sotsiaalsete repositooriumite (nt. Flickr, Slideshare, Youtube) buumi. Sotsiaalsed repositooriumid võimaldavad kasutajatel oma meediaobjekte jagada ning kujundada kogukondlikku tegevust nende ümber. Samuti saab sotsiaalsete repositooriumite objekte erinevate mashup-tehnoloogiate (nt. SplashCast) abil integreerida uuteks erinevateks objektikogumikeks. Sellisel juhul paiknevad objektid küll sotsiaalses repositooriumis, kuid nende infovood tõmmatakse kokku uueks meediaesitluseks, mida kasutaja saab omakorda ladustada vastavates repositooriumites ja teistele vaatajatele avalikult esitada. Niisugused infovoogude kombineeritud esitlused on samuti integreeritavad blogide ja vookogudega.

Ülesanne
I Registreeri ennast Flickr'i kasutajaks
II Leia aadressilt http://bighugelabs.com/flickr/mosaic.php viide Mosaic Maker'ile ja ava see uues aknas/uuel lehel
III Sisesta allpooltoodud küsimuste vastused Flickr'i otsingusse, seejärel vali üks pilt esimeselt lehelt ning kopeeri pildi URL Mosaic Maker'isse. Nii lood ennast iseloomustava mosaiigi.

Küsimused:
1. Mis on sinu eesnimi?
2. Mis on sinu lemmiktoit?
3. MIllises koolis käid?
4. Mis on sinu lemmikvärv?
5. Kes on see kuulsus, kellesse armunud oled? :)
6. Lemmikjook?
7. Unistuste puhkus?
8. Lemmikmagustoit?
9. Kelleks tahad suureks kasvades saada?
10. Mida sa armastad siin elus üle kõige?
11. Üks sõna, millega sa ennast kirjeldad?
12. Sinu Flickri kasutajanimi

IV Lae oma mosaiik Flickr'isse üles

Vikipeedia seega...

2008-11-26T13:02:00.001+02:00

Eelmisel korral me rääkisime üldiselt vikidest ja uurisime ka Vikipeedia artiklite loomis- ja uuesndamispõhimõtteid ning otsustasime, et peame oma kooli väljundi Vikipeedias tegema tõeseks ja atraktiivseks. Sel nädalal jätkame tööd infokogumisega oma artikli sisu loomiseks. Infot ei pea just koguma tunniplaanis ettenähtud ajal :). Et mina olen Tallinnas targaks saams, siis kohtume teiega järgmisel nädalal ja siis on teil olemas juba kogu vajaminev faktikogu meie kooli kohta, eks ole!

Ühestöö vahendid: wikid

2008-11-19T10:58:00.001+02:00

Wiki ehk viki on veebisait, mis võimaldab selle külastajatel lihtsalt sisu lisada, kustutada ning muuta.
Tavaliselt ei ole isegi eelnev kasutajaks registreerimine nõutav. Termin viki võib tähistada ka viki-veebisaidi
loomiseks kasutatavat tarkvara ehk viki-mootorit.

Esimese viki-tarkvara WikiWikiWeb-i loomist alustas Ward Cunningham 1994. aastal ning esimese viki-
veebisaidi avas ta 25. märtsil 1995. Sõna wiki wiki pärineb havai keelest ning tähendab 'kiire'.

Wikide hulk on viimastel aastatel järjest kasvanud. Leidub wikisid, mis
toimivad serveripõhiselt,st wiki kasutamiseks tuleb kõigepealt wiki-programm oma serverisse paigaldada, kuid on ka mitmeid vaba wiki teenuse
pakkujaid (nt. Wikispaces, PbWiki jne.), kus iga kasutaja saab
registreerumisel luua oma wiki. Wikide toimetamisreeglid erinevad
üksteisest teatud määral ning uuemates wikides kasutatakse ka
tekstitoimetite abi teksti vormindamisel.

Võrdle wikisid siit:
http://www.wikimatrix.org/

Wiki-tehnoloogia üheks tuntumaks väljundiks on demokraatlikel
põhimõtetel sündiv mitmekeelne entsüklopeediline Wikipeedia, millele
2001 aastal panid aluse Jimmy Wales ja Larry Sanger, kuigi esimese roll
on suurem ja rohkem ideeline. Eesti Vikipeedia sai alguse 2003 aastal.
http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht

Wikipeedia tekste võib kopeerida, muuta ja taaskasutada, kuid
tingimusel, et teksti ei muudeta suletuks ja viidatakse Wikipeedia lehe
autoritele (viide Wikipeediale)

Loe lähemalt Wikipeedia põhimõtetest:
http://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Vikipeedia_tutvustus

Wikipeedia lehekülgede täiendamine on vaba, kuid selleks on soovitav luua kasutajakonto, mis hõlbustab suhtlemist.

Loe lähemalt Eesti Vikipeedia täiendamise reeglitest:
http://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Vikipeedia_reeglid

Suuremate valdkondade koosloomiseks on Vikipeedias nn. vikiprojektid,
kus lehekülgede autoritel on võimalus ka arutada probleemseid teemasid.

Wikipeedia kasutab MediaWiki tarkvara, mida võib ka oma serverisse laadida.

Juhised MediaWiki lehekülgede toimetamiseks leiad siit:
http://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Spikker

Kasutatud materjalid:
http://kaugkoolitus.wordpress.com/tarkvara/wikid/
http://math.ut.ee/~kerstit/ao/WikiUT.pdf

Ühestöö vahendid - veebipõhised kontoritarkvarapaketid GoogleDocs ja Zoho

2008-11-13T10:41:00.006+02:00

Google Docs on veebipõhine kontoritarkvara, mis sisaldab esitlusprogrammi, tekstiredaktorit, tabelarvutust, ja ankeetide koostamise vahendit. Tehtud tööd on võimalik avaldada veebis ja jagada teiste kasutajatega. Võimalik on mõne muu kontoritarkvaraga tehtud faile importida Google Docs keskkonda.

GoogleDocs eestikeelne tutvustus (*.doc)

ZOHO on samuti kontoritarkvara, mida ei pea oma arvutisse installeerima ja mille abil on võimalik lihtsalt oma dokumente ka jagada. ZOHO’s on olemas nii tekstitoimeti kui ka tabelarvutuse vahendid ning lisaks neile kahele veel esitlusprogramm Zoho Show, projektitarkvara Zoho Projects, Zoho Creator andmebaaside rakenduste loomiseks, Zoho Planner oma ajaressursi planeerimiseks ja lõpuks veel ka Zoho Wiki ja Zoho Chat, teadagi milleks.

Zoho eestikeelne tutvustus

Vali endale eelpooltoodud kahest paketist enam meeldinu ja kasuta seda oma parempoolse naabri intervjueerimiseks. Intervjuu teemaks on Jõhvi Gümnaasium. Küsimused koosta ise ja kutsu parempoolne naaber neile Sinu dokumendis vastama.

RSS - Really Simple Syndication

2008-10-29T13:35:00.008+02:00

Mis on RSS?

RSS (Really Simple Syndication) on tehnoloogia, mis võimaldab saada värsked uudised, blogisissekanded ja pildid vahetult peale nende avaldamist algallikast otse Sinu arvutisse või veebipõhisesse RSS-lugejasse.
RSS-i eeliseks on paljudest veebiallikatest pärit sisu kogumine või kindlasse kohta üheks liitmine. Te ei pea enam külastama erinevaid veebilehekülgi, et hankida teid huvitavate teemade kohta uut teavet. RSS-i abil toimetatakse teieni sisukokkuvõtted ja seejärel saate linki klõpsates otsustada, milliseid artikleid tahate lugeda.
RSS-sisu kohaletoimetamiseks kasutatakse nn RSS-kanaleid. RSS-kanal koosneb pealkirjadest või sisu lühikokkuvõtetest, mis sisaldavad linki sisu algallikale. Kanalid võivad sisaldada ka täielikku sisu ning mis tahes tüüpi manuseid.
RSS on eriti hea näiteks mobiiltelefonide jaoks, sest siis ei tule koos olulise infoga kaasa tegeliku lehekülje enamasti ebameeldivat täidist. Võit liikuvas andmemahus on selge. Samuti jääb hulk silmanägemist kulutamata vilkuvatele bänneritele, mida nii või teisiti kunagi ei kliki.

Kuidas RSS'i lugeda?

RSS-lugejaid on kahte tüüpi. Sellised, mis töötavad Sinu arvutis sarnaselt meililugejale või on juba Sinu meililugejasse või veebilehitsejasse sisse ehitatud. Kuid on ka sellised, mis asuvad veebis või on sisse ehitatud mõnda veebikeskonda ning töötavad niiöelda uudisportaali põhimõttel. Et meie oleme selle kursuse raames keskendunud põhiliselt sellistele võimalustele, mida saab kasutada ilma lisaprogramme arvutisse paigaldamata, siis vaatleme siinkohal Rss-lugejat nimega Google Reader.

Nagu teisigi online-vahendeid, saab gReaderit kasutada suvalisest võrguga ühenduses olevast arvutist, samuti internetifunktsiooniga mobiiltelefonist.

RSS vooge on võimalik grupeerida erinevatesse teemadesse.
Teha teemad sõpradele või kõigile avalikuks.
Üksikuid postitusi on võimalik tähtsustada, teiste internetikasutajatega jagada, meili teel saata.
Samuti kaasneb readeriga statistika, mis annab teada, kui palju viimase 30 päeva jooksul postitusi loetud on, kui palju allikad postitusi päevas saadavad jne. Statistika mooduli lõpetab ülevaatlik teema-pilv.

Kasutatud materjalid:
Mis on RSS ja kuidas seda kasutatakse?
Millised on erinevad RSS-lugejad ja nende võimalused?
RSS-i tutvustus
Google Reader'i kiituseks

Mikroblogimine. Twitter. Bizi.

2008-10-22T21:29:00.003+03:00

Seekord panen mina oma suu kinni ja lasen rääkida endast targematel. Uuri läbi siin toodud materjalid ja kujunda arvamus mikroblogimisest ja mikroblogimiskeskkondadest (loomulikult on sügavalt lubatud ise järele proovida). Postita oma blogisse arvamus selle kohta, kas mikroblogimine on vaid tühi ajaraiskamine või siiski mitte.

Blogiülesanne

2008-10-16T15:20:00.003+03:00

Põhjenda oma uude blogisse, miks Sa üle-eelmisel nädala just need 5 blogi välja valisid huvipakkuvate blogide loetelusse.
Saada link oma blogile minu delicious'i kasutajale (tuletan meelde, et eelnevalt peb minu kasutaja kyllin olema Sinu võrgustiku liige).

Ajaveebid ehk blogid

2008-10-02T10:49:00.002+03:00

Üheks suuremaks (moe)hulluseks praegusajal näib olevat blogimine ehk veebiverbaalne kõhulahtisus. Blogi peavad peaaegu kõik - alustades sülelastest lõpetades vanaemade-vanaisadega, seal hulgas kõikvõimalike elukutsete esindajad. Võiks lausa vist öelda, et kui Sul pole oma blogi, siis pole Sind olemaski?

Mis on blogi?

Ajaveeb (ka: blogi; inglise keeles weblog, lühendatult blog 'veebipäevik') on veebileht, mis sisaldab (tavaliselt ühe) autori päevikulaadseid perioodiliselt lisatavaid postitusi. Tavaliselt esitatakse postitusi ümberpööratud kronoloogilises järjestuses ja nad on üldjuhul kättesaadavad kõigile interneti kasutajatele. Paljud ajaveebid lubavad lugejal kirjutada ka avalikke kommentaare vastukajaks postitustele.
Ajaveebid said alguse isiklikest päevikulaadsetest kodulehtedest autori tegemistest ja mõtetest. Hiljem on lisandunud erinevaid ajaveebide vorme, näiteks rühmade või firma töötajate ühiseid ajaveebe millese võib postitada üks inimene või kogu firma töötajaskond. Samuti on tehnoloogia arenguga lisandunud audio- ja videoblogid, kus postitused on vastavalt audio- või videofailidena.
/Vikipeedia: Ajaveeb/

Lemmikblogid on sama usaldusväärsed kui ajalehed

Blogide lugejad usaldavad uut meediavormi vägagi. Soome blogikonkursi korraldaja Digitoday küsitluses selgus, et ajaveebe peetakse pea sama usaldusväärseks kui ajalehti.
Tuhandest vastanust 77% peab neid blogisid, mida regulaarselt loeb, väga või küllaltki usaldusväärseteks. 34% usaldab samaväärselt ka blogisid üldiselt. Ka ajalehti peab usaldusväärseteks 77% vastanuist, veebilehti üldiselt usaldab 52%.

59% vastanuist kinnitab, et blogid mõjutavad reaalselt nende eri- või elualal toimuvat.
37% loeb blogisid sagedamini kui 10 korda nädalas.
35% jälgib regulaarselt enam kui 10 blogi, 28% 3-6 blogi.
31% kulutab blogide lugemisele nädalas 1-2 tundi, 28% alla tunni.
59% lisab blogipostitustele oma kommentaare vahel, 21% mitte kunagi. Teiste jäetud kommentaare loeb vahel 41% ja sageli 38%.
67% blogide lugejatest arutleb loetu üle teistega.
98% loeb eelkõige soomekeelseid blogisid, 65% ka ingliskeelseid.
Blogide valimisel omavad kaalu järgmised tegurid:
harrastusega seonduv teemavalik – 65%,
blogi asjatundlikkus – 48%,
keelekasutus – 41%,
kirjutaja isik – 40%,
tööga seonduv teemavalik – 39%.

29% arvab, et loeb tulevikus blogisid rohkem.
Vastanuist 31% kirjutab ise ühte blogi, 18% mitut.
Neist 35% kulutab blogimisele nädalas 1-2 tundi, 31% alla tunni.
Neist 67% lingib teiste blogidele keskmiselt alla 2 korra nädalas, 26% lingib 2-5 korda nädalas.

Neist, kel pole oma blogi, kavatseb selle võibolla teha 15%.
/Allikas: DT blogi/

Eesti blogimaastikust annab üsna kena ülevaate eesti blogide nimekiri Blogtree
http://blog.tr.ee . Blogtree esilehel on välja toodud loetuimad postitused, viimased postitused ja huvitavamad blogilistid. Blogtree pakub ka blogide nn Top 100. Lisaks saab oma blogi kataloogi lisada ning luua nn blogiliste.

Blogtree on üks moodus, kuidas leida huvipakkuvaid blogisid. Teine moodus on kasutada teenust nimega Google Blog Search http://blogsearch.google.com/.

Veel üks võimalus leida Sind huvitavaid blogisid üle kogu maailma on VerveEarth, mis kujutab endast GoogleMap'i kaarti, kuhu on lisatud blogid nende autorite asukohtade järgi maailmas. Võimalus lisada sinna ka oma blogi.

Ülesanne
1. Registreeri ennast Blogtree kasutajaks.
2. Uuri Blogtree loetelu "Top 100", leia 5 huvipakkuvat blogi ja salvesta nende aadressid delicious'i abil
3. Leia üks blogilist, mis Sulle huvi võiks pakkuda. Sisesta selle blogilisti viimase postituse aadress delicious'i.
4. Suundu Google blogiotsingu lehele, vali Preferences ja määratle eesti keel eelistatumaks otsinguvaste keeleks
5. Otsi sõna "Kauhajoki"
6. Selgita välja, miks otsingutulemuste esirinnas on viited ajaleheartiklitele, mitte blogipostitustele. (Vihjeks nii palju, et abiks on "About Google Blog Search")

Sotsiaalsed järjehoidjad

2008-09-25T19:23:00.006+03:00

Seoses internetis oleva infomahu pideva kasvamisega ning päev-päevalt lisanduvate uute veebilehtedega tekib internetist info otsijal varem või hiljem vajadus tihedamini külastatavate ning oluliste veebilehtede meeldejätmise või salvestamise järele. Koduarvutis on seda lihtne teha: Intenet Exploreris saab kasutada Favorits’ide menüüd (ek. lemmikud), "tulirebasel" aga Bookmarks’ide menüüd. Kui lemmikleheküljed võiksid olla ju pidevalt kättesaadavad, sõltumata sellest millise arvuti taga parasjagu istume. Järgnevalt ongi kirjeldatud sotsiaalsete järjehoidjate keskkondasid, mida saab kasutada oma lemmiklehekülgede jagamiseks ja talletamiseks.

Sotsiaalne järjehoidja on veebirakendus, mis võimaldab kasutajal luua online keskkonda oma veebilinkide kogumiku.

Eelised:

järjehoidjaid saab kasutada sõltumata arvutist, mille taga töötatakse,
viiteid erinevatele veebilehtedele saab teistega jagada,
saab leida teisi kasutajaid, kel on samad huvid,
järjehoidjatele saab lisada märksõnu (ühesõnalised kirjeldused ehk võtmesõnad, millega saab viidet iseloomustada), et neid oleks (oma loetelust) lihtsam leida. Vajadusel võib kasutada ka mitut märksõna, see lisab paindlikkust ja rohkem võimalusi kategoriseerimiseks.

Del.icio.us

Del.icio.us (http://del.icio.us/) on sotsiaalsete järjehoidjate kogumise keskkond. Keskkonnas on võimalik järjehoidjatena lisada viiteid oma lemmiklehekülgedele või vajalikule materjalile veebis. Viite lisamisel saab viitele lisada kommentaari. Veebiviite lisamisel saab selle tähistada ka ühe või mitme iseloomustava sõna ehk märgiga (tag). Nende märkide järgi saab tutvuda teiste inimeste järjehoidjatega ning avaldada oma järjehoidjaid.

CiteUlike

CiteUlike (http://www.citeulike.org/) on samuti sotsiaalsete järjehoidjate keskkond, kuid selles keskkonnas on erinevalt del.icio.us’ist juba varem loodud kategooriad ees – iga uue postituse korral tuleb valida kategooria, mille alla veebilehekülg või lisatud artikkel läheb. Lehtedega saab tutvuda samuti kategooriate all. Keskkond pakub ka võimalust arutelu algatamiseks või varasemate aruteludega liitumiseks.

Lisaks

Veel sotsiaalsete järjehoidjate keskkondi:

Kasutatud:
Paju, H. Sotsiaalsed järjehoidjad
http://lemill.net/content/webpages/sotsiaalsed-jarjehoidjad/view (kasutatud 25. septembril 2008)
Kusnets, K. Sotsiaalsed järjehoidjad ja märksõnad
http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri/tooleht/sotsiaalsed-jarjehoidjad-ja-marksonad (kasutatud 25. septembril 2008)

Turvalisus. Paroolide loomine ja turvaline hoidmine.

2008-09-16T13:31:00.010+03:00

Et selle kursuse põhiliseks suunaks on online-vahendite kasutamine, siis tuleb selle kursuse raames Sul ka ~~mustmiljonil~~ paljudel saitidel kasutajaks registreeruda. See omakorda eeldab väga paljude paroolide loomist ja meelespidamist. Ja kui Su senine taktika on olnud kõikidel maailma lehekülgedel ühe ja ainsama parooliga läbi ajada, siis see mõte tuleks kohe ära unustada. Miks? Ikka sellepärast, et kui keegi teine selle parooli kord välja nuputab, pääseb ta juurde kõigele, millele Sa oled paroolkaitset rakendanud.

No nii! Aga milline on tugev parool?

Tugevat parooli iseloomustavad tavaliselt järgmised omadused.

Tugev parool on vähemalt kaheksa märgi pikkune – mida pikem, seda parem
Parool sisaldab nii suur- kui ka väiketähti ning numbreid ja sümboleid
Parooli muudetakse sageli
Uus parool erineb oluliselt eelmisest

Sellistel kriteeriumidel põhinevate tugevate paroolide näited võiksid olla järgmised:

d&C24!Zp>>l8
*M@a09(b(aTQ

Selliseid paroole oleks väga raske lahti muukida, kuid neid on ka raske meeles pidada, eriti juhul, kui kasutad mitut sama raskusastmega parooli.

Aga mida siis teha? Tegelikult on muidugi mitu võimalust. Esimene näiteks on kasutada selliseid paroole, mis on ühtaegu raskesti äraarvatavad, aga samas on neid lihtne meeles pidada. Võid näiteks kasutada nn paroolfraase. Paroolfraaside näited võivad olla järgmised.

Sõin Havail 13 (!!) puuvilja.
3 kinga maksis poes $92.

On ka võimalus valida mõni fraas, kuid kasutada ainult sõnade esimesi tähti. Näiteks:

Mksj13-a! (Meie kass sai jaanuaris 13-aastaseks!)
Mkop&õk17-a. (Mu kass on paks & õnnelik ka 17-aastaselt.)

Veel üks võimalus hästi meeldejäävate paroolide loomiseks on siduda mõni sõna omavahel numbrite ja sümbolitega. Näiteks:

2kartulit+oad$4
cOws@the2ndfArm (inglise keeles).
(Allikas: Tõhusate paroolide loomine)

Teiseks võimaluseks on kasutada tarkvara, mis aitab Sul raskesti äraarvatavaid paroole luua ning kasutada ning samal ajal hoiab Sinu paroole kindlalt krüptitult tallel. Selliseid programme on mitmeid. On arvutisse paigaldatavaid, mälupulgal kaasas kantavaid aga ka online-keskkondi. Meie tegeleme põhiliselt viimastega.

Clipperz võlub juba registreerumisel oma anonüümsusega. Ei küsi ta kasutajaks tahtjalt ei nime ega elulugu, piirdub kasutajatunnuse ja paroolfraasi valimisega. Paroolfraas on sealjuures ülimalt oluline, sest see on ainus asi, mis eraldab suvalist tegelast täielikust ligipääsetavusest Sinu paroolidele. Paroolfraasi valimisel aitab selle tugevust hinnata paroolitugevusindikaator, mis paroolfraasi pikenedes ja paranedes sujuvalt oma värvi muudab.
Clipperz pakub kasutajale valikut erinevat sorti tundlike andmete hoidmise võimalustest, alustades veebilehtede paroolidega ja lõpetades veebipangandusega. Sinna hulka kuuluvad ka Sinu krediitkaardi andmed ja privaatne aadressiraamat.
Iga teenuse jaoks luuakse nn kaart, kuhu sisestatakse kogu vajalik andmestik. Andmed krüptitakse juba brauseriaknas, seega ei ole vaja muretseda, et Sinu tundlikud andmed kaitsmata kujul veebiavarustes seikleksid.
On võimalik luua ka iga kaardi juurde nn automaatse sisselogimise võimalus, mis muudab teenuse kasutamise ülimugavaks.

Teine tutvustamist leidev teenusepakkuja on PassPack. PassPack'i kasutajaks registreerumine koosneb kahest osast:
1. tuleb valida kasutajatunnus ja paroolfraas
2. tuleb valida pakkimisvõti
Nii parooli kui ka pakkimisvõtme juures on värvidega varustatud paroolitugevusmõõdik.
PassPack'i kasutajaks registreerumisel saab kasutada ka olemasolevaid OpenID, Google & Windows Live kasutajakontosid. Nendel juhtudel tuleb valida ainult pakkimisvõti.
Kasutajaks registreerumise järel saabki asuda oma kasutajakontot nö paroolidega täitma. :)

Kokkuvõtteks:
1. Mõlemad vaadeldud vahendid võimaldavad veebilehtedele automaatse sisselogimise võimalust
2. Mõlemad vahendid genereerivad registreerimiseks tugevaid paroole.
3. Mõlemad vahendid on ligipääsetavad suvalisest inetrnetiühendusega arvutist.
4. Mõlemad vahendid võimaldavad luua backup-koopiat oma paroolidest suvalisele andmekandjale. Krüpteeritult loomulikult.

Web 2.0

2008-09-13T11:59:00.004+03:00

Viimaste aastatega on veeb väga palju muutunud. Isegi nii palju, et käibele on läinud mõiste "web 2.0", justkui oleks tegu veebi uue versiooniga. Mis siis on muutunud? Aga vaat mis:

Sissejuhatus ainesse

2008-09-11T22:48:00.001+03:00

Sellest blogist saab selleaastase arvutiõpetuse valikkursuse 11. klassile selgroog. Siin hakkavad paiknema ülesanded, töökirjeldused, lingid ja huvitavamad tööd.