Tagasiside arvutiõpetuse valikkursusele

Täida järgmine küsimustik.

Kooliaasta lõpp on käega katsuda...

... ja aeg on hakata kokkuvõtteid tegema.
Leiad siit eksamiessee teemad ja juhised essee kirjutamisele üldiselt ning selle vormistamisele.
Vali allpooltoodud teemadest välja üks teema. Essee maht peaks jääma 1,5  - 2,5 trükikirjas lehe piiridesse, see peab olema vormistatud vastavalt vormistusjuhendile ning esitatud elektrooniliselt hiljemalt 5. juunil 2009 aadressile kylli.nommiste[ät]johvig.edu.ee. Ja nüüd teemad:
1. Minu reaalne vs minu virtuaalne maailm
2. Kuhu liigub Internet?
3. Eetika ja Internet
4. Tehnoloogia vallutab üha uusi elualasid
5. Kas Internetivabadusel on tulevikku?

Dokumentide krüpteerimine

Saladused on läbi aegade inimestele eriliselt köitvatena tundunud. Eriti nendele, kes nendes sisalduvast infost midagi teada ei võiks. Saladused, salakeel ja salakirjad on natuke spioonimaigulise kõlaga sõnadki. Eks vast ole igaüks teistki lapsepõlves salakirju kirjutanud või püüdnud õppida mingit "salakeelt", näiteks ühte levinumat neist nn PI-keelt (Mäletate ehk kunagist lastelavastust "Kuidas kuningas kuu peale kippus" ja sealt pärit fraasi: "Hopimme hopimmikul eipinestan kuupi peapil!". Või A. Lindgreni "Meisterdetektiiv Kalle Blomkvistist" pildikest sellest, kuidas Eva-Lotta poistele mõrvarist märku andis lauldes sõna "Momõrorvovaror!"). Tänapäeva avatud WiFi-võrkude ja internetinduse ajastul liigutatakse väga palju infot mööda mitte eriti turvalisi kanaleid. Tavaliselt sellest polegi nagu midagi hullu, aga mõnikord ei tahaks mitte, et minu poolt üle Interneti edastatavad andmed võõraste pilkude alla satuvad. Andmete turvalisele edastamisele aitab kaasa nende eelnev krüpteerimine (krüpteerimine on andmete teisendamine loetamatule kujule).

Andmete krüpteerimiseks on mitmeid vabavaralisi programme, mida endale arvutisse paigaldada, aga on olemas ka veebipõhiseid abivahendeid, millega siinkohal pisut teemegi tutvust.

Esimene vaadeldavatest teenustest kannab nime CyberMachine. See teenus on küll põhiliselt niisama lõbu pärast kasutamiseks, sest mingit salajast võtit või parooli andmete krüpteerimiseks/dekrüpteerimiseks ei küsita ja põhimõtteliselt saab igaüks su andmed dekrüpteerida.

Ülesanne

Kuna Blogger ei võimaldanud krüptitud teksti ilma moonutusteta postitusse lisada, siis ava fail. Selles oleva teksti esimene lõik on krüpteeritud kasutades CyberMachine teenust. Et asja Sinu jaoks mitte liiga lihtsaks teha, siis pead ise leidma, missugust krüptimisalgoritmi ma seal kasutanud olen (proovi lihtsalt erinevate algoritmide abil dekrüptida). Dešifreeritud tekstis sisaldub järgmise veebiteenuse nimi, aadress ja samuti juhend, mida edasi teha. NB! Kopeerimisel pea silmas, et tekstirida on väga pikk ja Sa pead kindlasti kogu teksti kopeerima, muidu dešifreerimine ei õnnestu.

Failide hoidmine veebis

Lisaks muudele Web 2.0 arvututele väljunditele, on tihedalt nagu seeni pärast vihma tekkinud ka veebisaite, kus kasutajad saavad oma faile talletada. Üsnav äärt võimalus failide endale e-mailiga saatmise asemel? Võtamegi ühe väikese valiku nendest saitidest ja püüame välja selgitada enda vajadustele sobivaima. Selleks hinda oma blogis iga allpooltoodud veebisaidi puhul järgmisi omadusi:

1. Registreerumise lihtsus
2. Kasutamislihtsus ja -mugavus
3. Palju tasuta ruumi pakutakse?
4. Kui suur võib olla üleslaetav fail maksimaalselt?
5. Mitu faili saab korraga üles laadida?
6. Kas faile on võimalik sõpradega jagada?
7. Koht Sinu isiklikus TOP 6-s.

Nüüd siis saitide juurde:

1. DropBoks
2. DropSend
3. FreeDrive
4. 4shared
5. ESnips
6. SkyDrive

Kellel veel aega ja tahtmist, võib faililao otsinguid jätkata. Äkki on mõni pärl kusagil peidus.
http://www.makeuseof.com/tag/top-free-file-hosts/?%3F

Kasutatud Ingrid Maadvere kirjutist Failide hoidmine veebis (http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/)

Arvutiõpetuse eksam

Arvutiõpetuse eksam toimub 8. juunil 2009. Materjalid harjutamiseks on väljas aadressil www.kjug.edu.ee/moodle. Registreerige ennast kursusele Informaatika (eesti), salasõna kursusele registreerumiseks saate arvutiõpetaja käest.
Küsimuste tekkimisel saate abi õp. Šumailovalt Olga.Sumailova[ät]ivk.edu.ee

Edu harjutamisel!

Mina tegin ka koomiksi...

Vahelduseks midagi lõbusamat

Peaaegu igale inimesele meeldib vahetevahel ajalehesabast mõnda koomiksit lugeda. Samas, paljud meist ise koomikseid teinud on? Tõenäoliselt selliseid inimesi ikka on, aga tõenäoliselt mitte väga palju. Viimasel ajal pakutakse veebis aga päris paljusid lehekülgi, kus saab üsna lihtsa vaevaga igaüks just talle sobiva koomiksi valmis nikerdada või kogunisti anda nö panuse juba tuntud tegelastega koomiksite laia maailma.
Koomiksitegemise keskkondi on õige mitmeid. Toon siin ära mõningase valiku nendest, aga keskendume siiski ühele keskkonnale, mis on osutunud ka minu isiklikuks lemmikuks. Niisiis - koomiksite tegemise võimalust pakuvad:

• COMIC MAKER
• Comiqs
• Pixton
• PikiStrips
• Comic Creator- Eestikeelne juhend (koostanud: Tuuli Koitjärv)
• Garfield`s Comic Creator
• DIGGER AND THE GANG
• www.makebeliefscomix.com
• www.toondoo.com - Eestikeelne juhend 1 (koostanud: Tuuli Koitjärv), eestikeelne juhend 2 (koostanud: Ingrid Maadvere)
  
  Meie pöörame oma tähelepanu neist viimasele.
  1. Mine lehele www.toondoo.com ja registreeri ennast selle keskkonna kasutajaks.
  2. Tutvu keskkonna võimalustega vajadusel kasutades olemasolevaid eestikeelseid juhendeid (vt loetelu eespool).
  3. Loo üks koomiks vabalt valitud teemal ja lisa see oma blogisse.
  4. Koduseks ülesandeks jääb välja mõelda ühe (või ka mitme) kooliteemalise koomiksi süžee, soovitavalt humoorikas.